Põhjuseid miks siidrist kirjutada on mitmeid. Esiteks on siider üks igavesti äge ja huvitav jook. Kas teadsite, et koloniaalajastu ameerikas joodi siidrit rohkem kui õlut ja et isegi arveid maksti vahel siidris? Lisaks on teada, et keldid valmistasid siidrit juba 3000 aastast enne Kristust. Teiseks Järiste Veinitalu toodab ka toredaid siidreid, millest Järiste Jokker 2019 on saanud Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni poolt ka hõbemärgisega auhinnatud. Eestis on päris siider arenemas järjest kiiremas tempos, tekkinud on mitmeid siidri väiketootjaid. Kolmandaks sellepärast, et Eestis on palju tarbijaid, kes tegelikult ei tea, mis jook see siider on ja kuidas ning millest õiget siidrit valmistatakse.

Siidri määratlusega on Eesti kummalised lood. Kas siidri definitsiooniga kaasnev segadus Eestis algab seadusandlusest või seadusandlusse saanud definitsioon on seotud suurtootjatega, see jäägu igaühe enda arvata. Igaljuhul on hetkel alkoholiseaduse alusel kehtestatud määruses defineeritud siider järgnevalt (veidrad kohad on autori poolt allajoonitud):  siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. Igatahes võib tänase määratluse kohaselt valmistada siidrit näiteks õunamahla kontsentraadist, lisada vett ja suhkrut. Ei kõla ju eriti ahvatlevalt? Veel enam, suurtootjate valikust võib leida lõhna- ja maitseainetega  „vürtsitatud“ maitsesiidreid. Sellise joogi peale võib vabalt kirjutada mustika maitseline siider. Eelnevalt kirjeldatud meetoditega valmistatud jookide siidriks nimetamine on selle vana ja traditsioonilise joogi mõnitamine. 

Kõige selle tulemusel on ka teadlikel klientidel tihti tekkinud eelarvamused siidri kui joogi kohta. Olen kuulnud klientidelt tihti arvamust, et ma ei soovi siidrit, see on ju liiga magus või öeldakse lakooniliselt, et mind siider ei huvita. Poeriiulitel laiutavad värvilised purgid jookidega, mis on tehtud kontsentraadist, maitse ja aroomainetest, kuid mida on lubatud nimetada siidriks, ei mõju just siidri kui joogi mainele eriti hästi.

Õnneks on Eestis juba mitmeid aastaid olemas väiketootjad, kes teevad siidrit päriselt puu otsast nopitud Eestis kasvanud õuntest. Õunu ostetakse kas kohalikult kasvatajalt või korjatakse enda rajatud õunaaiast. Meie siider Jokker on tehtud peamiselt oma kasvatatud õuntest. Kasutame valmistamiseks umbes kümmet erinevat oma aias kasvavat õunasorti. Sortide hulgas leidub mitmeid vanasid taluaia sorte, mis Eesti istandustes enam levinud ei ole. Need sordid annavad meie siidrile unikaalse maitse ja aroomi.

Peale õunte korjamist õunad purustatakse ja seejärel pressitakse mahl. Mahl pannakse käärima roostevabadesse mahutitesse. Jokkeri puhul pool siidrist kääritatakse metsiku pärmi abil (metsik pärm on õuntel loomulikult leiduv pärmikooslus) ja pool siidrist valitud kultuurpärmi kasutades. Vastavalt vajadusele kasutame ka valmis käärinud siidri pärmi sademel laagerdamist. See tähendab, et pärast siidri ära käärimist ei pumbata siidrit põhja settinud pärmi sademelt ümber, vaid hoitakse mõnest kuust kuni poole aastani koos pärmis settega. Settel hoidmise käigus eraldub pärmirakkude autolüüsumisel siidrisse erinevaid ühendeid, mis muudavad maitse täidlasemaks ja happe pehmemaks (sama metoodikat kasutatakse ka näiteks teatud valgete veinide valmistamisel). Jokkeri valmistamise lõppfaasis segatakse mõlemad osad kokku ja vajadusel filtreeritakse. Peale seda siider gaseeritakse ja villitakse. Tulemuseks on naturaalne Eesti õunade omapära kandev karge siider.

Eesti siidri eripäraks, võrreldes traditsiooniliste piirkondade siidriga, võib lugeda kõrgemat happesust ja madalamat parkainete sisaldust. See võimaldab siidrit pakkuda paljude erinevate toitude või suupistete kõrvale. Järiste Veinitalu siidrid sobivad ideaalselt grillilt tulnud liha kõrvale nagu näiteks šašlõkk või heledamas marinaadis liha. Samuti passivad meie siidrid hästi kokku vürtsikamate aasia toitudega. Suupistetest võib välja tuua vürtsikad vorstid, neutraalsema aroomiga kõvemad juustud ja pistaatsia pähklid. Isiklikult mitmeid kordi äraproovitud kooslus on siider Jokker ja kohalik Viinamärdi talu lambapiima juust Pecorello al Pepe.