Kirjutame Eesti veinist, siidrist ja marjaveinist.
Samuti põnevast elust Järiste Veinitalus.
Terviseks! Salud!  Santé!
Filtreeri postitusi

Regent sai lõpuks filtreeritud

Värskelt filtreeritud Regent
Kirjutasin eelmine kord sellest, kuidas ma sordist Regent tehtud punast veini filtreerisin (loe siit) ja kuidas asjad ei läinud nii nagu ma lootsin. Täna otsustasin töö uuesti käsile võtta, et see suurepärane vein saaks korralikult viimistletud, sest varsti tahaks juba pudeldama hakata.

Seekord ei hakanud riske võtma. Filtreerimisaparaati sai pandud rohkem filtreid, mis tähendab, et filtri pindala on suurem ja ummistumise võimalus väiksem. Ja nagu ikka, sai alustuseks kõvasti asju pestud. Töö ise võttis väga vähe aega. Nüüd klappis kõik ideaalselt. Seega kirjutan rohkem hoopis sellest põnevast veinist.

Loe lisaks

Elu veinitalus ei ole alati lust ja veinipidu

Mõni päev asjad lihtsalt ei lähe nii nagu sooviksid. Ärkasin kell neli öösel. Riietusin kiirustades, sõin ja suundusin veinikööki tööle. Nali. Tõusin üles, et vaadata Kaia Kanepi veerandfinaali Australian Open-il. Plaan oli lihtne ja geniaalne. Kanepi võidab kahes setis 6-2, 6-1 tunni ajaga ja mina saan tagasi voodisse kell 5. Magan kuni kaheksani ja jõuan veel kella üheksaks veinikööki. Paraku jõudsin tagasi magama peale seitset. Mäng kestis üle kolme tunni ja Kaia kahjuks ei võitnud.
Loe lisaks

Saage tuttavaks - päris siider

Järiste Jokker 2019. Foto: Sirelyn Pommer
Siider on õunamahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, millele ei lisata värvaineid, aroomiaineid jms. Tänapäeval võib siider olla naturaalselt tekkinud mulliga (pudelis kääritamine) või gaseeritud. Tuntakse ka ilma mullita siidrit ehk inglise keeles still cider. Samuti tehakse tänapäeval jääsiidreid, mida võib Eesti väiketootjate valikustki leida. Võib arvata, et ennevanasti olidki kõik siidrid ilma mullita, sest kustkohast see Normandia või Edela-Inglismaa talumees sinna siidrisse seda mulligi sai. Hiljem hakati šampanjatootjate eeskujul kasutama samuti pudelis kääritamist. Igaljuhul on õige siidri tootmise aluseks naturaalne värskelt pressitud õunamahl. Rohkem polegi vaja.
Loe lisaks

Korjepäev

Elu veinitalus on mulle alati tundunud eriti põnev ja romantiline. On ju Lääne- ja Lõuna-Euroopas hulgaliselt selliseid väikesed tootjaid, kes müüvad oma toodangut peamiselt kohapealt ja lähipiirkonnas. Selliseid veine jõuab Eestisse harva. Miks mitte proovida midagi sarnast teha ka Eestis?

Viinamarjakobar püüdmas sügisesi päikesekiiri Järiste Veinitalus.
Eesti eripäraks on veel see, et peamiselt tehakse veini tavapärastest marjadest ja puuviljadest nagu näiteks mustsõstar või õun, samuti valmistatakse siidrit.

Ka meie valmistame puuvilja- ja marjaveine ja siidrit, kuid eriti südamelähedane on viinamarjakasvatus ja sellest veini valmistamine. Päev millal me otsustame viinamarja saaki koristada ehk korjepäev on mulle alati väga eriline sündmus. See on ju uue veini sünni algus, samas ka ühe aasta lõpp.



Loe lisaks