Kirjutame Eesti veinist, siidrist ja marjaveinist. Samuti põnevast elust Järiste Veinitalus. Terviseks! Salud!  Santé!
Filtreeri postitusi

Regent sai lõpuks filtreeritud

Värskelt filtreeritud Regent
Kirjutasin eelmine kord sellest, kuidas ma sordist Regent tehtud punast veini filtreerisin (loe siit) ja kuidas asjad ei läinud nii nagu ma lootsin. Täna otsustasin töö uuesti käsile võtta, et see suurepärane vein saaks korralikult viimistletud, sest varsti tahaks juba pudeldama hakata.

Seekord ei hakanud riske võtma. Filtreerimisaparaati sai pandud rohkem filtreid, mis tähendab, et filtri pindala on suurem ja ummistumise võimalus väiksem. Ja nagu ikka, sai alustuseks kõvasti asju pestud. Töö ise võttis väga vähe aega. Nüüd klappis kõik ideaalselt. Seega kirjutan rohkem hoopis sellest põnevast veinist.

Loe lisaks

Elu veinitalus ei ole alati lust ja veinipidu

Mõni päev asjad lihtsalt ei lähe nii nagu sooviksid. Ärkasin kell neli öösel. Riietusin kiirustades, sõin ja suundusin veinikööki tööle. Nali. Tõusin üles, et vaadata Kaia Kanepi veerandfinaali Australian Open-il. Plaan oli lihtne ja geniaalne. Kanepi võidab kahes setis 6-2, 6-1 tunni ajaga ja mina saan tagasi voodisse kell 5. Magan kuni kaheksani ja jõuan veel kella üheksaks veinikööki. Paraku jõudsin tagasi magama peale seitset. Mäng kestis üle kolme tunni ja Kaia kahjuks ei võitnud.
Loe lisaks

Milliseid veinimarju Järiste Veinitalus kasvatatakse?

Eestis on viinapuid kasvatatud juba üsna pikka aega. On teada, et juba rohkem kui 100 aastat tagasi kasvati mõisa triiphoonetes viinapuid. Tänapäeval on viinapuu koduaedades üpriski levinud kultuur. Järiste Veinitalus kasvab ligi 300 viinapuud ja plaanis istandikke laiendada. Kuna Eestis kasvatatavad veinisordid on maailmas vähe levinud, siis tutvustan järgnevalt peamisi Järiste Veinitalus kasvatatavaid sorte.
Loe lisaks

Eesti veinimaastik on muutumas. Põltsamaa lõpetab, Eesti Veinitee kogub hoogu.

Veel üsna hiljuti ilmus uudis, et Põltsamaa lõpetab veinide tootmise (https://www.err.ee/1608465035/100-aastase-traditsiooni-lopp-poltsamaa-lopetab-veinide-tootmise). Põltsamaal on puuvilja- ja marjaveine toodetud juba enam kui sada aastat. Kas see tähendab, et eestimaiseid puuvilja- ja marjaveine enam ei saagi? Saab küll. Juba rohkem kui kaheksa aastat on Eestisse järjepanu tekkinud väikeseid veinimaju. Uute veinimajade läbivateks põhimõteteks on kohaliku tooraine kasutamine, mitmekesine ja huvitav tootevalik,  veinide sobivus toiduga, maitseelamuste ja degustatsioonide pakkumine. Mis veelgi parem, suurem osa veinimajadest on koondunud ühendusse Eesti Veinitee ja nad kõik on veinihuviliste vastuvõtmiseks valmis. Tahad teada, mis on Eesti Veinitee? Vaata täpsemalt siit.
Loe lisaks

Saage tuttavaks - päris siider

Järiste Jokker 2019. Foto: Sirelyn Pommer
Siider on õunamahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, millele ei lisata värvaineid, aroomiaineid jms. Tänapäeval võib siider olla naturaalselt tekkinud mulliga (pudelis kääritamine) või gaseeritud. Tuntakse ka ilma mullita siidrit ehk inglise keeles still cider. Samuti tehakse tänapäeval jääsiidreid, mida võib Eesti väiketootjate valikustki leida. Võib arvata, et ennevanasti olidki kõik siidrid ilma mullita, sest kustkohast see Normandia või Edela-Inglismaa talumees sinna siidrisse seda mulligi sai. Hiljem hakati šampanjatootjate eeskujul kasutama samuti pudelis kääritamist. Igaljuhul on õige siidri tootmise aluseks naturaalne värskelt pressitud õunamahl. Rohkem polegi vaja.
Loe lisaks

Arhiiv