Kommenteeri

Regent sai lõpuks filtreeritud

Värskelt filtreeritud Regent
Kirjutasin eelmine kord sellest, kuidas ma sordist Regent tehtud punast veini filtreerisin (loe siit) ja kuidas asjad ei läinud nii nagu ma lootsin. Täna otsustasin töö uuesti käsile võtta, et see suurepärane vein saaks korralikult viimistletud, sest varsti tahaks juba pudeldama hakata.

Seekord ei hakanud riske võtma. Filtreerimisaparaati sai pandud rohkem filtreid, mis tähendab, et filtri pindala on suurem ja ummistumise võimalus väiksem. Ja nagu ikka, sai alustuseks kõvasti asju pestud. Töö ise võttis väga vähe aega. Nüüd klappis kõik ideaalselt. Seega kirjutan rohkem hoopis sellest põnevast veinist.

Tavaliselt oleme punaveini teinud aastakäikude kaupa, mis tähendab, et vein valmib konkreetsel aastal kasvanud viinamarjadest ja saab vastava nime, näiteks Regent 2019. Seekord otsustasin teisiti ja segasin kaks aastakäiku üheks veiniks. Miks ma seda tegin? Mõistmiseks tuleb siinkohal ajaratast natukene tagasi keerata.

Tegelikult olid nii 2020. kui ka 2021. aasta omamoodi keerulised aastad. Üle-eelmise aasta suvi oli jahe ja suhteliselt vihmane, ainult soe sügis päästis veidi. Suur osa saagist läks roosaks veiniks, sest roosa lepib ka kõrgema happesusega ja kuna mahl pressitakse kohe välja, siis ei pea marjad olema ideaalselt küpsed, kuna marja kestade ja seemnete küpsus mahla kvaliteeti nii palju ei mõjuta. Eelmise aasta suvi oli ideaalne kuni juuli lõpuni - kuiv ja päikseline, kuid siis saabus vihmane ja jahe august. Jällegi olin küsimuse ees, kas teha rohkem punast või roosat? Otsustasin ka siis roosa kasuks.

Eelneva tulemusel oli mul mõlemast aastast väiksem kogus punast veini, mis sai tehtud hilisemaks korjeks jäetud väga kvaliteetsetest marjadest ja kuna kogus aastakäigu kaupa oli liiga väike, siis otsustasin need kokku segada. 2020. aasta saagist tehtud vein laagerdus 6 kuud keskmise röstiga Ungari tammevaadis ja 2021. saagist tehtud vein sai tehtud ilma tammelaagerduseta.

Põhjamaine vein on haruldane ja eriline!
Kokkusegamisel sulasid tammelaagerdusega juba küpsema veini aroomid ideaalselt kokku värskema veini marjasusega. Kui meie noorte punaveinide värv on tavaliselt pigem väga tume ja lillakas-sinise tooniga, siis nüüd tuli see ideaalne - toon selge ja sügav, värv pigem punase varjundiga. Aroomis on tunda magusat marjasust. Leida võib kirssi, mustsõstart ja põldmarja ning õrna vihjet märjale kivile. Maitses harmoniseerub happesus suud vett jooksma panevaks marjasuseks. Järelmaitses jääb keelele mängima vürtsikas pargisus.

Usun, et sellel veinil on potentsiaali säilitamiseks vähemalt viieks aastaks. Hea asi saab kiiresti otsa. Hoia meie tegemistel silma peal ja jälgi meie tegemisi Facebookis ja Instagrammis, sest Järiste Veinitalu uus punavein tuleb peagi müügile.

Lisa kommentaar

Email again: